Ristimine

Sündimine siia maailma on Jumala kingitus. Ometi ei kuulu me sündimise järgi veel Jumala rahva perekonda, kirikusse. Me vajame vaimset uuestisündi. Jeesus ütleb: “Kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki.” Seepärast annab ta käsu: “Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina olen teid käskinud. Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” Mt 28:19-20. 

MIS ON JA MIDA ANNAB RISTIMINE?

Ristimine on:

• sakrament – s.o. saladuslik usutegu või märk, mis rajaneb Jeesuse seadmisel ja Jumala tõotusel ning vahendab õndsuseks hädavajalikku armu ja õigust.
• on esimene ja ainukordne sakrament, millega võetakse Jumala riiki ja kiriku liikmeks. Ristimine on kirikus kõigi teiste talituste ja õiguste eeltingimuseks.
• puhtakspesemine patust – nii isiklikust kui pärispatust. Nagu vesi on välise puhastumise vahend, puhastab veele lisanduv Jumala Sõna (tema armu tõotus) sisemiselt.
• Püha Vaimu uuendamine – Jumala lapseks saanu vaimne osadus Kristusega ja tema ihu, kogudusega, ja sellest tulenev abi elada Jumalale meelepäraselt.

Ristimisvesi on universaalne vahend Jumala töö väljendamiseks. Piibli ja teadlaste väitel tekkis elu vees. Me ise koosneme umbes 70 % ulatuses veest. Vesi on elule hädavajalik. Jumala Sõna läbi on ristimisvesi “eluvesi”.

KEDA RISTIDA?

Piibli sõnul on ristimine vajalik kõigile. Kõik inimesed on patused ja jäänud ilma Jumala kirkusest. Lihast sündinu on üksnes liha, Vaimust sündinu on vaim, ütleb Piibel. Kuna ristimine nõuab ka kristlikuks eluks vajalikku usku, võib ristida täiskasvanuid, kes on endale selgeks teinud ja omaks tunnistanud ristiusu põhitõed. Seetõttu ristitakse täiskasvanu tavaliselt koos konfirmatsiooniga ja kinnitatakse koguduse täieõiguslikuks liikmeks. Täiskasvanu ristimisele eelneb õpetus.

Laps ristitakse tema vanemate usu peale ja eelduseks on, et vähemalt üks vanematest on konfirmeeritud. Erandina ristitakse ka konfirmeeritud eeskotja või hooldaja vastutusel. Soovitav on, et laps ristitaks võimalikult tema elu esimestel kuudel. Lapse ristimisele toomine ja usuline õpetamine on kristlasest vanema otsene kohustus Jumala ees. Lapse ristimise puhul on soovitav leida ristivanemad (vaderid). Vaderiteks saavad olla kiriku liikmed. Vaderite kohustuseks on kaasa aidata lapse kristlikule kasvatamisele.

KES RISTIB?

Ristimist toimetab kirik. Reeglina ristib koguduse õpetaja. Tema volitusel võib seda teha mõni teine vaimulik või kiriku liige. Surmaohu korral on igal kristlasel õigus viia läbi nn. hädaristimine. Hädaristimisest tuleb koheselt teatada õpetajale, kes kinnitab hädaristimise vastavalt kiriku korrale.

KUS JA KUIDAS RISTIDA?

Üldreeglina ristitakse kirikus või ristimiskabelis. Võimalik on ristida ka kodus või looduses. Ristida võib pühapäeval enne jumalateenistust või ristimisjumalateenistusel.

RISTIMISSOOVI PUHUL

• võta ühendust koguduse õpetajaga või kantseleiga. Võta kaasa sünnitunnistus või isikut tõendav dokument, et ristitava isikuandmed saaks koheselt korrektselt kirja panna.
• küsi julgesti kõike, mis puudutab ristimist, ristimise korda, tähendust ja usku, mida see väljendab. Soovi korral võib koguduse õpetaja soovitada vastavat kirjandust.
• soov ristida on Piibli põhjal alati ka Jumala enda kutse. Seda ei või lükata tagasi, sest see väljendab Tema armastust.

Täpsemat teavet ristimistalituse kohta küsi koguduse õpetajalt või kantseleist.
tel 473 7166, 5346 7922
haapsalu@eelk.ee