UKRAINA RAHU – KIRIK RAHU EEST!

Tuhkapäeval helisesid ühel ajal kirikute kellad üle kogu Euroopa, kutsudes üles palvetama Ukraina eest. Sõnum jõudis Eesti kodudesse ka „Aktuaalse kaamera“ kaudu. Konsistoorium on teinud avalduse seoses sõjaga Ukrainas. Möödunud pühapäeval vastasid „Kirikuelu“ saatejuhi Krista Taime küsimustele EELK peapiiskop Urmas Viilma, Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan ja Ukraina Kreeka-Katoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema koguduse liige Andrii Vytvytskyi.

Peapiiskop Urmas Viilma rõhutas, et kõik maailma kirikud on rahusoovis ühtsed. Selge on aga, et me ei saa panna Jumalat vastutama inimeste kuritegude eest, see, mis toimub, ei ole loodusõnnetus, vaid ühe diktaatori võimuambitsioon, aga igal palvel on jõud.

Piiskop Philippe Jourdan ütles, et see, mida meie saame teha, on palvetada, et sõda võiks lõppeda. Lõpuks võidab siiski armastus. Ukraina Tallinna koguduse vaimulik on isa Roman Kikh.

„Kirikuelu“ saates ütles Andrii Vytvytskyi, et nende koguduses on ukrainlased, kes töötavad Eestis. Pühapäeviti peetakse kaks liturgiat. Kogudus on Eestis Rooma-Katoliku Kiriku osaduses ja ka EELK-l on nendega side. Ukraina Kreeka-Katoliku Kirikul on kogudused Lääne-Ukrainas ja diasporaas rohkem kui 12 riigis. Ukraina piiskopi Basil Losteni abil õnnestus kaasata Ameerika Katoliku Piiskoppide Konverents, käidi Tallinnas ja lepiti kokku Laboratooriumi tänav 22 kinnistu ostmises EELK-lt. Kirik pühitseti pärast remonti Ukraina Kreeka-Katoliku Tallinna Kolmekäelise Jumalaema kirikuks 2000. aastal.

Ukraina luterliku kiriku ajalugu algab 18. sajandist. Kirik kannab praegu nime Saksa Evangeelne Luterlik Kirik Ukrainas ja neil on 15 kogudust. Piiskop Pavlo Shvarts resideerub Harkivis. 2019. a külastasid Ukraina kiriku esindajad Eestit. Nad soovisid tutvuda EELKga ja küsida nõu kiriku ülesehitamisel ning palusid EELK tuge ja tunnustust kiriku elu ümberkorraldamisele ja uuendamisele. Selle toe on nad saanud.

Tänane olukord Ukraina kaitsesõjas meenutab olukorda Eesti Vabadussõjas 28.11.1918–2.2.1920 EELK rahutöö viib meid Vabadussõja aega. Esimeses pöördumises koguduste poole 4.12.1919 kutsus piiskop Jakob Kukk ehitama oma kirikut ja parandama seda, mis laastav sõda oli purustanud. Kirik nägi oma ülesannet ka konkreetses rahutöös, mille alus on Piiblis. Piiskop saatis kogudustele deklaratsiooni: „Komitee avaldab oma veendumust, et ainus lootus Euroopa päästmiseks ja ainus väljapääs praegustest raskustest on Kristuse vaimu ja õpetuse teostamine käesolevate probleemide lahendamiseks.“ (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja rahuliikumine, Tallinn 1986)

Martin Luther kirjutab: „Kirikul ja usul peab olema teistsugune kaitseisand kui keiser ja kuningad.“ Luther nõustus aga sellega, et võit ei kaldu alati selle poole, kellel on õigus, siiski on kaitsmine vältimatu.

Eesti ja Vene rahuläbirääkimisi Tartus juhtinud Jaan Poska meenutab, et kahjuks ei soovinud rahu ei Venemaa ega lääneriigid. Pärast läbirääkimisi Londonis ning Pariisis pidi Jaan Poska tõdema, et suure Venemaa vastu ei lähe lääneriigid Eesti eest tulle. 4.12.1919 sõitis Poska siiski Tartusse läbirääkimisele rahu sõlmimiseks. Toimus Jumala ime ja Vabadussõda lõppes rahulepinguga. Rahulepingu ratifitseerimisel ütles Jaan Poska: „Maitskem küll rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu.“ Viimases kõnes Asutavas Kogus vähem kui kuu aega enne surma ütles Poska: „Rahulepingut tuleb hinnata kahest: Esiteks, kas rahuläbirääkimised ja rahuleping ise said ka parajal ajal tehtud ja kas ei olnud meil mitte tarvilik veel sõda oma riikliku iseseisvuse kaitseks edasi pidada, Teiseks: kas rahulepingu sisu vastab meie riigi huvidele. Rahulepingu sisu: Iga rahulepingu eesmärk peaks olema, luua üht kindlat, ausat ja õiglast rahu.“ Palvetagem rahu pärast Ukrainas ja austagem nende mälestust, kellele võlgneme tänu Eesti iseseisvuse eest.

Ma soovin, et täna leiduks Ukrainas sama võimekas läbirääkija ja et kirikud jätkaksid ühtselt palvetamist Ukraina ja maailma rahu eest!