Kogudus

Kes me oleme ja mis on meie missioon?

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on vaba rahvakirik, kuhu kuuluvad luterlikud kogudused Eestis ja väljaspool Eestit.

EELK eesmärk ja ülesanne on Jumala Sõna kuulutamine ja sakramentide jagamine ning sellest tulenevalt koguduste elava usu ja armastuse edendamine, usulise, kõlbelise, haridusliku ja kasvatusliku töö tegemine, diakoonia-, misjoni- ja diasporaatöö korraldamine ning üksikute koguduste ja nende ametiisikute tegevuse juhtimine, ühtlustamine, toetamine ja järelevalve nende üle. (EELK põhikiri, §3).

EELK moodustab territoriaalselt ühe (pea)piiskopkonna, mis jaguneb 12 praostkonnaks. EELK-sse kuulub Eestis 166 kogudust. Haapsalu Püha Johannese kogudus on üks EELK kogudusest ja kuulub Lääne praostkonda.

EELK missiooniks on täita Kristuse misjonikäsku, olles hooliv, avatud, aktiivne ja ühendav.

Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse, ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni. Mt 28:19-20.

Koguduse juhtimine

Vastavalt EELK põhikirjale on koguduse vaimulik juht ja karjane koguduse õpetaja. Koguduse juhtimisorganid on täiskogu, nõukogu ja juhatus. Koguduse õpetaja kuulub ameti poolest koguduse juhatusse ja nõukogusse.

Koguduse täiskogu ülesandeks on nõukogu liikmete ja nende asemike valimine. Täiskogu kutsub vähemalt üks kord nelja aasta jooksul kokku koguduse õpetaja. Kirikuvalitsuse loal võib täiskogu täita ise nõukogu ülesandeid ning jätta nõukogu moodustamata.
Koguduse täiskogu poolt valitud nõukogu ja nõukogu poolt valitud juhatuse ühiseks ülesandeks on olla koguduse vaimulikele toeks koguduse usulisel ja kõlbelisel ülesehitamisel ja koguduse tegevuse edendamisel.

Koguduse nõukogu valvab koguduse majandustegevuse ja raamatupidamise üle, võtab vastu majandusaruande ja eelarve, annab nõusoleku abiõpetaja või diakoni ametissemääramiseks, valib praostkonna sinodi saadikud ning koguduse juhatuse valitavad liikmed, valib revisjonikomisjoni või revidendi ja nimetab vajadusel audiitori. Koguduse nõukogu kutsub vähemalt üks kord aastas kokku koguduse õpetaja. Juhul, kui nõukogu ei moodustata ja selle ülesandeid täidab täiskogu, koguneb ka täiskogu vähemalt üks kord aastas. Koguduse nõukogu ülesandeks on ka koguduse õpetaja valimine.

Koguduse juhatus viib ellu nõukogu otsuseid, valitseb koguduse vara ning korraldab majandustegevust ja raamatupidamist, korraldab koguduse töösuhteid ja esindab kogudust kui juriidilist isikut. Juhatus korraldab ka muid asju, mis ei ole koguduse nõukogu või täiskogu pädevuses. Koguduse juhatuse kooskäimise tihedus sõltub konkreetsest vajadusest, koosoleku kutsub kokku koguduse õpetaja või juhatuse esimees.

Koguduse revisjonikomisjoni või revidendi ülesandeks on koguduse majandustegevuse, varade, raamatupidamise ja kassa revideerimine ning tulude ja kulude aruandele ja eelarvele hinnangu andmine. Revisjonikomitöötegijadsjon või revident peab revisjoni teostama vähemalt üks kord aastas.

Koguduse töötegijad

Lisaks vaimulikule on kirikus veel palju teisi ülesandeid ja ameteid, et aidata jumalateenistusi ja talitusi pidada, hoolitseda kiriku ja kirikuvara eest, õpetada lapsi ja noori, abistada vanu ja haigeid.

Jumalateenistusel mängib orelit ja juhib koguduselaulu kirikumuusik. Inimesed kutsuvad teda enamasti lihtsalt organistiks, kuigi tema ülesanne on veel koori juhatada ja korraldada muusikatööd koguduses. Muusikal on jumalateenistuses eriline koht ja sellepärast on kirikumuusik koguduses oluline töötegija. Kirikumuusikuks saamisel vajatakse mitmekülgset erialast haridust. Enne sõda tegid kogudustes muusikatööd köstrid, kes said lisaks muusikalisele haridusele ka teoloogilist ja pedagoogilist väljaõpet ning töötasid koguduses kui õpetaja abilised. Neil oli õigus asendada õpetajat kodusel ristimistalitusel ja matusel, anda leeritunde ja usuõpetust koolis. Viljandi Kultuurikolledžis saavad kirikumuusika õppijad ka muusikapedagoogi hariduse ja võiksid köstriameti uuesti elustada.

Kirikuteenijat kutsuti varem lihtsalt kirikumeheks või kellameheks. Tänapäeval teeb seda tööd sageli hoopis naine ja ka kirikuteenija tööülesanded on laienenud. Kirikuteenija hoolitseb kiriku ja jumalateenistusel kasutatavate kirikuriistade korrasoleku eest, süütab küünlad ja lööb kella. Kui kirikumuusik vastutab jumalateenistuse ja talituse muusikalise külje eest, siis kirikuteenija hoolitseb tehniliste küsimuste eest. Ta teenib omalt poolt jumalateenistusel kaasa ja aitab kirikulisi, kui neil on midagi küsida või muid probleeme.

Laste- ja noortetööd korraldavad ja viivad läbi pühapäevakooli õpetajad ja noortejuhid. Diakooniatöötajad on koguduse diakooniatöö hingeks, mis võtab arvesse inimest kui tervikut – tema hingelisi, vaimseid, kehalisi ja ainelisi vajadusi. 

Lisaks vajab kogudus inimest, kes teeb sekretäritööd ja korraldab raamatupidamist.

Paljud koguduse töötegijad on vabatahtlikud.

Kuidas saab koguduse liikmeks? Koguduse liikme õigused, kohustustega, liikmemaks.

Kui ristimine on koguduse liikmeks saamise sakrament, siis püha armulaud on koguduse liikmeks olemise sakrament.

Nii saab inimene Kristuse Ihu ehk koguduse liikmeks ristimisega.

Koguduse täieõiguslikuks liikmeks saab inimene esimese püha armulaua läbi, mis tavaliselt toimub koos leeriõnnistamisega. Sellega saab inimene õigused ja kohustused, mis koguduse liikmel on.

Koguduse liikmeks võib saada ka ületulekuga teisest kogudusest, näiteks elukoha vahetamise korral. Siis tuleb minna elukohajärgse koguduse õpetaja juurde, kes saadab inimese eelmise koguduse õpetajale kirjaliku kirikutähe nõudmise. Selle alusel saadetakse kirikutäht, mis kinnitab inimese isikuandmed ja täisõiguslikuks kiriku liikmeks oleku. Edaspidi saab uustulnuk vabalt osaleda armulaual ja kõigis teistes töödes ja talitustes.

Iga ristitud ja leeris käinud inimene on koguduse liige sellest tulenevate õiguste ja kohustega. Koguduse liikme õiguseks ja kohuseks on:

• käia jumalateenistustel
• palvetada ja lugeda Piiblit
• käia armulaual
• tasuda iga-aastast koguduse liikmemaksu, mille suurus on soovitatavalt 1% sissetulekust
• võtta osa koguduse juhtorganite valimisest ning olla ise valitud
• olla laulatatud
• ristida oma lapsed
• saata oma lapsed leeri
• saada kristlikult maetud
• olla aktiivne koguduse liige