AVALEHT
KOGUDUS
TEGEVUSED
TEGEVUSKOHAD
TALITUSED
KONTAKTID
KALENDER
 


KOGUDUSE ÕPETAJA TERVITUS

JOHANNESE SÕNUMID

EELK

LÄÄNE PRAOSTKOND

SÕBRAD JA KOOSTÖÖPARTNERID

OIKUMEENILINE KOOSTÖÖ

KIRIK MEEDIAS

UUDISTE ARHIIV


 


UUDISED

JOHANNESE SÕNUMID: JUHTKIRI - SÕPRUSKOGUDUSE ÕPETAJA GUY KRONQVIST.

Oleme näinud ühe riigi kujunemist.

1989. aasta jaanuaris küsiti minu käest, kas tahaksin võõrustada üht Eesti kirikuõpetajat ja tema abikaasat ning võimalusel korraldama Korsnäsi koguduse liikmetega kohtumisõhtu. Kuni 1980. aastate keskpaigani ei teadnud meie piirkonnas elavad inimesed eriti palju Eestist. Nõukogude Liitu peeti tihtipeale üheks suureks riigiks ja meieni jõudsid uudised Moskvast ning Leningradist. Erand oli 1986. aasta, mil õppisime tundma Tšernobõli linna nime. Glasnost ja perestroika olid kaks venekeelset sõna, mida lugesime 1980. aastail uudistest. Koos Gorbatšovi–aja muudatustega hakkasid meieni jõudma uudiseid ja infot ka selle suure riigi teistest osadest. Seega, kui meile pakuti võimalust vastu võtta külalisi, kes oskasid rääkida, milline on tegelik olukord Eestis, olime loomulikult elevil ja huvitatud.
Kirikuõpetaja, keda võõrustasime, oli Tiit Salumäe koos abikaasa Liaga. Sel jaanuarikuisel õhtul kuulsime, et kogudustes on uuesti alustatud pühapäevakooli tegevusega, et inimesed julgevd taas lasta ennast ja oma lapsi ristida. Otsustasime teha vastukülaskäigu Eestisse ja Haapsallu niipea kui võimalik. Meie külaskäik sai teoks juba sama aasta septembris. Meile kõigile oli see justkui ühe seikluse algus ja harukordne kogemus. Kohtusime rahvaga, kes võitles selle nimel, et jälle tõusta tuhast. Jõu ja julguse said nad oma kultuurist ning tugevast soovist olla uuesti omaenda peremees. Räägiti laulvast revolutsioonist, mis kulmineerus 1991. aasta augustis. Kuulsime sõjaväe ja tankide tulekust Tallinna, aga et telefoniliinid ei töötanud, puudus meil teadmine, milline on olukord Haapsalus. Suur impeerium väikese eesti rahva vastu! Täpselt nagu hiiglane Koljat seisab karjane Taaveti vastu. Keegi ei uskunud, et Taavetil oleks selles olukorras võimalust. Kuid need, kes jäävad kindlaks oma veendumustele ja identiteedile, on tugevamad kui need, kellel on toores võim.
Eesti iseseisvus taastati verevalamiseta, ühise tahte ja kultuuri jõul. Selle juures oli veel üks tähelepanuväärne komponent.
Praegusel ajal ei kuule enam kuigi tihti neid ilusaid ülevaid isamaalisi laule. Et ühte riiki üles ehitada, ei piisa ainult võõra võimu alt vabaks saamisest. Vaja on ka kokku sobitada mitmesugused rahvus– ja huvigrupid. Vaja on üles ehitada õiglane ühiskond, kus igaühele on koht. Riigi tegelik kujunemine toimub argipäeva kaudu, kuid see töö jääb sageli nähtamatuks. Aeg pärast taas saavutatud iseseisvust ei olnud eesti rahvale lihtne. See oli keeruline aeg, mil sageli oli puudus isegi kõige tavalisemast, igapäevaseks eluks vajalikust. Nii meie Korsnäsist kui ka paljud teised tahtsid aidata ja toetada võimaluste piires. Tahtsime aidata nii materiaalselt kui ka vaimselt. Meie toetus õnnestus mõnikord paremini, mõnikord mitte nii hästi, kui olime soovinud. Loodame siiski, et saime olla teiega oma mõtteis ja palveis.
Eesti luterlik kirik ja kogudused on elanud ja tegutsenud nende keeruliste ajaloosündmuste ajal. Seisnud katsumuse ees, kuidas jääda püsima ateistliku ühiskonnakorra ajal. Järgnes paljude inimeste uudishimulik otsingute aeg. Kirikuõpetajad, koguduse töötajad ja vabataktlikud töötegijad on läbinud ajalõigu, mil nad kõigepealt olid soovimatu element ühiskonnas, seejärel mõnda aega olnud suure ühiskondliku tähelepanu all, kutsutud ja nõutud külalised kõikvõimalikel üritustel ning nüüdseks saanud kõrvuti teistega ühiskonna tavapäraseks osaks. See kehtib ka koguduste kohta, kus pärast neid keerulisi ja elevust tekitavaid aastaid tuleb iga päev korraldada ja arendada koguduse elu, olla misjonäri ja diakooniatöötajana nähtav oma kogukonnas, hoolitseda oma kiriku ja selles oleva kultuuripärandi eest. Selleks tegevuseks tuleb meil leida vahendeid. Rääkides vahendeist mõeldakse esimese asjana rahast, kuid rahast üksi ei piisa. „Raha on probleem nii vaestele kui ka rikastele,” ütleb üks meie vanasõna. Eelkõige vajame oma kogudustes ja kogu ühiskonnas inimesi, kel on soov midagi teha, kes on pühendunud nii oma mõtetes, südames kui ka tegudes ja seega elavad kui Kristuse ihu. Teie kogudus väärib suurt tunnustust selles mõttes.

Meie õnnesoovid Eestile Iseseisvuspäeva puhul 24. veebruaril! Sellest, kuidas teie riik saavutas oma iseseisvuse 1918. aastal, võime lugeda vaid ajalooraamatuist. Kuid jälgida ja kaasa elada teie riigi isesesvuse taastamist ja sellele järgnenud arengut nii lähedalt on olnud erakordne kogemus. Jumal õnnistagu Eestit ja Eesti kirikut!

Guy Kronqvist
Korsnäsi koguduse õpetaja

KORSNÄSI KOGUDUSEST.
 

Korsnäsi kogudus asub Soome läänerannikul, 400 km Helsinkist ja Vaasast 50 km lõuna pool. Oleme maakogudus, kuhu kuulub umbes 1900 liiget. Meie piirkonnas räägitakse põhiliselt rootsi keelt. Vaid meie koguduse 60 liikmel on soome keel emakeel. Sellest tulenevalt käib ka koguduse tegevus rootsi keeles.
Jumalateenistusel osaleb meil keskmisel 50 inimest. Jumalateenistusliku elu kõrval on koguduses mitu väiksemat tegevusringi. Suvisel ajal korraldame koguduse suvekodus Strandhyddan’is mitmesuguseid kokkusaamisi, need on meie koguduse liikmete hulgas populaarsed. Palju tähelepanu pühendame koolilaste kaasamisele koguduse tegevusse. See pole aga sugugi kerge, sest kui nad on leerikooli lõpetanud, kolivad nad tavaliselt suurematesse linnadesse, et edasi õppida.
Korsnäsi kogudus püüab oma ettevõtmistes olla avatud rahvusvahelistele kontaktidele ja kultuuridevahelistele sidemetele. Oleme pühendunud misjonitöö toetamisele, sõpruskoguduste tööle ja rahvusvahelistele abiprojektidele, kuigi meie rahalised võimalused ei ole suured. Meie koguduses on väike rühm sisserännanuid ja pagulasi, keda me kaasame oma koguduse tegevusse.
Kogudusel on 6 täiskohaga töötajat: kirikuõpetaja, organist, laste- ja noortetöö juht, diakoniatöötaja, majandusjuht ja kirikuteenija. Meie kirik on 1831. aastal ehitatud puukirik. Kogudusemaja ehitustöö lõppes ja maja õnnistati 2011. aasta nelipühal. Meie rõõmuks sai sellest olulisest päevast koos meiega osa ka delegatsioon Haapsalust eesotsas Tiit ja Lia Salumäega.  

/rootsi keelest tõlkinud Kristi Ainjärv.

← kõik uudised   ↑ üles
   
EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus | Kooli 6, pk 51, 90501 Haapsalu | tel 473 7166, e-post: haapsalu@eelk.ee