AVALEHT
KOGUDUS
TEGEVUSED
TEGEVUSKOHAD
TALITUSED
KONTAKTID
KALENDER
 


KOGUDUSE ÕPETAJA TERVITUS

JOHANNESE SÕNUMID

EELK

LÄÄNE PRAOSTKOND

SÕBRAD JA KOOSTÖÖPARTNERID

OIKUMEENILINE KOOSTÖÖ

KIRIK MEEDIAS

UUDISTE ARHIIV


 


UUDISED

KIRIKUKELLAD HELISEVAD EUROOPA RIIKIDES RAHUPÄEVA PUHUL

Peapiiskop Andres Põder Haapsalu toomkiriku uute kellade pühitsemisel

Üleeuroopaline kellade helistamine toimub Euroopa riikides Euroopa kultuuripärandiaasta raames rahvusvahelise rahupäeva puhul.

„Meil on väga hea meel, et Eesti kirikud tulid nii hoogsalt ja rohkearvuliselt kaasa üleskutsega helistada rahupäeva puhul kellasid. Sellega väärtustame oma ajalugu, samas anname eestimaalastele võimaluse olla osa üleeuroopalisest ettevõtmisest,“ ütles Annela Laaneots, Euroopa kultuuripärandiaasta projektijuht Eestis. „Kutsun kõiki 21. septembri õhtul hetkeks seisatama, mõtlema meie ajaloole, kultuuripärandile. On väga hea meel, et paljud Eesti kirikud on pakkunud selleks ühist üle-eestilist ja isegi ühist üleeuroopalist võimalust.“

Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa kultuuripärandiaasta eesmärk on julgustada inimesi tutvuma Euroopa rikka ja mitmekesise kultuuripärandiga, väärtustama selle eripära ning märkama kultuuripärandi rolli ühiskonnas laiemalt. Euroopa kultuuripärandiaasta on hea võimalus tõsta esile rikkalik kultuuripärand viisil, mis innustaks ainelist kultuuripärandit väärtustama ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma.

Piiskop Tiit Salumäe selgitab kellade helistamise kiriklikku traditsiooni ja tähendust.
"Kirikukellade helistamise traditsioon määratud ajal pärineb kolmandast sajandist, kui püha piiskop Paulinus Nolast tutvustas kelli seoses kirikuga. Aastal 604 sanktsioneeris paavst Sabinianus kellade kasutamise ja kehtestas korra, mille järgi tuli kirikukelli helistada kanoonilistel tundidel ja armulaua sakramendi ajal. Eesti rahvatraditsioonis on kellade helistamisel oluline tähendus, millest kirjutab Gustav Suits luuletuses „Kerkokell“. „Oh kuule: kerkokellä lüvväs, see lööja om su oma lell! Heng niikui taiva poole püvväs, nii rasselt kaibap, ikep kell.“

EELK Konsistoorium kehtestas aastal 1997 juhised kirikukellade helistamise kohta. Kirikukellade helistamisega kutsutakse kogudust jumalateenistusele ja palvusele, Jumalat ülistama ja paluma. Kellade helistamine rõhutab jumalateenistuse avalikkust ja avatust kõigile inimestele. Samuti helistatakse kirikukelli teatud informatsiooni edastamiseks. Riiklike ja üldkiriklike pühade ja leinapäevade puhul otsustab kellade erakorralise helistamise peapiiskop.

Vastavalt EELK Konsistooriumi otsusele 5. juunist 2018 kutsus peapiiskop Urmas Viilma üles EELK kogudusi helistama üleeuroopalisel rahupäeval, 21. septembril 2018 kell 19.00–19.15 kirikutes ja kabelites kellasid.
Ühinegem siis reedel kell 19.00–19.15 palves kõigi Euroopa kristlastega.

FOTO:
29. aprillil 2008 pühitses peapiiskop Andres Põder Haapsalu toomkiriku uued kellad. Sellel ajal koguduse juhatuse liikme ja nüüdse nõukogu auliikme Sulev Saarevälja eestvedamisel kulgenud kellaprojekt maksab 683 565 krooni. Projekti toetasid Haapsalu linnavalitsus, pühakodade riiklik programm, SA Haapsalu Piiskopilinnus ja annetajad. Et töö läks esialgu arvatust kallimaks, on annetused jätkuvalt oodatud.

 

← kõik uudised   ↑ üles
   
EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus | Kooli 6, 90501 Haapsalu | tel 473 7166, e-post: haapsalu@eelk.ee