AVALEHT
KOGUDUS
TEGEVUSED
TEGEVUSKOHAD
TALITUSED
KONTAKTID
KALENDER
 


KOGUDUSE ÕPETAJA TERVITUS

JOHANNESE SÕNUMID

EELK

LÄÄNE PRAOSTKOND

SÕBRAD JA KOOSTÖÖPARTNERID

OIKUMEENILINE KOOSTÖÖ

KIRIK MEEDIAS

UUDISTE ARHIIV


 


UUDISED

JS JUHTKIRI - LIGIMESEARMASTUSE JAGAMISEKS EI OLE ME KUNAGI LIIGA VAESED

 Ligimesearmastuse jagamiseks ei ole me kunagi liiga vaesed

Ehkki suvi ei ole olnud temperatuurilt kõigile meeltmööda, on kogu suve kestnud kuum arutelu pagulaste teemal. See on Eestile tänavust aastat ilmestav küsimus, millel on mõju kõikideks järgnevateks aastateks.

Küllap on kõigile, kes teema käsitlust on jälginud, teada valitsuse seisukoht ja ka paljude arvamusliidrite vaated küsimuses, mida on vaagitud väga mitmest vaatenurgast. Laialdane arutelu on pakkunud igaühele võimaluse kujundada oma seisukoht. Ka luterlik kirik on oma arvamust väljendanud ning olnud aruteludes ja edasise tegevuse kujundamisel aktiivne. Ühtlasi on kirik hinnanud ja hindamas oma võimalusi abistada pagulasestaatuse saanud peresid. Kirikul saab protsessis olla ennekõike riigi poliitikat toetav roll: kui omavalitsused otsustavad pagulasi vastu võtta, siis saaks kirik abiks olla kristlastest pagulaste ühiskonda sulandumisel, kaasates kristlasi koguduste tegevustesse, pakkudes võimalust luua isiklikke kontakte , vajadusel ja võimalusel anda ka ainelist abi.

Usun, et sel suvel on ka paljudel kokkusaamistel kerkinud üles pagulastega seonduv. Ka ise olen olnud mitu korda osaline sellises arutelus. Ikka on olnud seltskonnas neid, kes pagulaste vastuvõtmist kõigiti toetavad, ja neid, kes on resoluutselt vastu. Neis aruteludes on avaldatud arvamust, et kuni Eesti majandus ei ole piisavalt heal järjel, meie sotsiaalsüsteem korrastatud ja lahendus leitud vaesuses elavate laste, perede ja eakate elujärje parandamiseks, ei tuleks pagulastekujul lisakohustusi võtta. Nõnda arvates alahindame aga oma riiki ja tema võimekust ega arvesta kodanikkonna (meie kõigi) rolliga abi osutamisel. Et riik koosneb ennekõike elanikest, siis on pagulaste küsimus meie kõigi asi ja pagulased ei vaja abi homme või kunagi tulevikus, vaid täna ja praegu.

20. augustil tähistame 24. aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest. Selle aja jooksul on riigi taastamise ja selle majanduse jaluleseadmise kõrval toimunud märkimisväärne areng väga paljudes valdkondades. Tihtipeale (mh pagulasi puudutavates aruteludes) tundub aga, et meie arusaam ligimesest on jäänud eelmistesse sajanditesse. Lihtne on rääkida pagulaste teemal ja olla tõrjuv, kui ise ei ole pagulane olnud. Ent isegi kui seda kogemust endal, perekonnas või suguvõsas ei ole, ei

peaks see takistama küsimusele lähenemast avatud ja empaatilise pilguga. Ligimesearmastuse jagamiseks ei ole me kunagi liiga vaesed või vähekindlustatud.

Ühekülgne on ka arvata, et tulijad tulevad meilt või meie arvelt midagi võtma ja saama. Küllap nad ka toovad endaga kaasa seda, mida on meile vaja. Olgu siis tegemist riigi majanduse, rahvusliku mitmekesisuse ja kultuuri või igapäevase mitmetahulisema ja küllap ka rikkalikuma eluga.

Piibli arusaama kohaselt väärib võõras toetust ja lugupidamist. Meile kui kristlastele on see võimalus ligimesearmastusest lähtuvaks teenimiseks ja selle kaudu ellu viia Kristuse armastuskäsku. Ka augusti viimase pühapäeva juhtsalm meenutab meile: „Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.“ (Mt 25:40)

Kristel Engman, EELK vikaarõpetaja

← kõik uudised   ↑ üles
   
EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus | Kooli 6, pk 51, 90501 Haapsalu | tel 473 7166, e-post: haapsalu@eelk.ee