AVALEHT
KOGUDUS
TEGEVUSED
TEGEVUSKOHAD
TALITUSED
KONTAKTID
KALENDER
 


KOGUDUSE ÕPETAJA TERVITUS

JOHANNESE SÕNUMID

EELK

LÄÄNE PRAOSTKOND

SÕBRAD JA KOOSTÖÖPARTNERID

OIKUMEENILINE KOOSTÖÖ

KIRIK MEEDIAS

UUDISTE ARHIIV


 


UUDISED

JÄRELTEAVE 16. MAIL 2015 HAAPSALUS TOIMUNUD PALVERÄNNUPÄEVAST.

Palveränd on kõige kiiremini kasvav turismiharu maailmas

16. mail 2015 toimus Haapsalus rahvusvaheline palverännu konverents „Maarjamaa 800. Rännakud ajas ja vaimus.“ Palverännukultuur elab läbi renessanssi, kuid selle sisu ja vorm on aastasadade jooksul muutunud. Vana ei jäljendata – tekkinud on uut palverändu loov trend, mille sisu ei pruugi enam olla religioosne.

Konverentsi avas piiskop Tiit Salumäe ning tervituse saatis Eesti esimene palverännuteadlane dr Tiina Sepp. Lisaks ettekannetele ja paneelvestlustele toimusid arutelud temaatilistes töötubades. Päeva lõpetas ühine rännak Jaani kirikust toomkirikusse, kus toimus vesper (õhtupalvus), mis oli ühtlasi sissejuhatuseks järgnenud Muuseumiööle.

Palverännupäev tõi Haapsallu kokku rohkem kui poolsada teemast huvitunut. Ettekannetega esinesid nii teoreetikud kui praktikud. Sissejuhatavas ettekandes leidis dr Ingmar Kurg, et alanud on palverännu paradigma aeg – caminiseerimine (sõnast camino e. teekond palverännaku tähenduses).

Oma kogemustest rääkis Euroopa tuntuima palverännutee sihtpunktis Santiago de Compostelas elanud ja töötanud Kristi Märk, kes kajastas ühtlasi 2014. a. septembris ülemaailmsel turismi ja palverännu teemalisel konverentsil „1st UNWTO International Congress on Tourism & Pilgrimages“ kuuldud palverännusuundumusi. „Palverännuturism kasvab kiire tempoga. On levinud trend, et inimesed koostavad nimekirju palverännuteedest, mida oma elu jooksul soovivad läbida,” rääkis Kristi Märk.

Palverännakutest ja teekondadest Leedu näitel kõneles palverännu alal doktoriväitekirja kirjutanud Darius Liutikas, kes toonitas, et palveränd on viis väljendada oma väärtusi ja identiteeti.

Ajaloolistest Maarjamaa palverännakutest pidas ettekande Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk. Ajaloolane Ülla Paras rääkis Haapsalu toomkiriku ristimiskabelist kui algupäraselt tõenäoliselt Pühale Neitsi Maarjale pühendatud kabelist.

Samuti arutleti Eesti palverännukultuuri ja palverännuteede üle. Avalikkuses kõneletakse palverännakutest kui kasvavast suundumusest, üha rohkem on neid eestlasi, kes maailma erinevaid palverännuteid kulgevad, rajatakse kohalikke palverännuteid. Põhjalikumalt käsitleti kultuurilooliste vahepeatustega palverännuteed, mis kulgeb Pirita kloostrist Vana-Vastseliinasse ja mille on kaardistanud Pirita Kloostri Sõbrad. Algatuse eestvedaja Lagle Pareki sõnul on teekonna kaart pidevalt täiustamas. Hiljuti valmis ka vastav mobiilirakendus. Täpsem teave: http://www.palverand.ee/ Jaakobitee Sõprade Seltsi esindajad on läbi kõndinud ja soovivad avada Eestis palverännutee Tallinnast Läti piirini suunaga Santiago de Compostelasse. Seltsi kodulehekülg: http://camino.ee/

Leiti, et Eestil on head eeldused sakraalturismi arendamiseks, sest meil on nii looduslikke kui inimjõul loodud pühapaiku, olemas on hea teedevõrk ja kaunis loodus, vahemaad on sobilikud ja üldine keskkond on turvaline. Mis aga vajab veel arendamist, on vastav taristu (öömajad, söögikohad), ennekõike aga väljakujunemata palverännukultuur ja laialdasem teadmine palverännakust kui ühest rändamise ja teel olemise viisist.

Konverentsi korraldasid EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus, MTÜ Pirita Kloostri Sõbrad, MTÜ Jaakobitee Sõprade Selts. Sündmus toimus Maarjamaa 800 teema-aasta raames. Palverännupäeva täiendas Läänemaa Keskraamatukogu kokku pandud näitus eestikeelsest palverännualasest kirjandusest.

Lähem teave: Kristel Engman, EELK Lääne praostkonna vikaarõpetaja, kristel.engman@eelk.ee, 5289527

← kõik uudised   ↑ üles
   
EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus | Kooli 6, pk 51, 90501 Haapsalu | tel 473 7166, e-post: haapsalu@eelk.ee