AVALEHT
KOGUDUS
TEGEVUSED
TEGEVUSKOHAD
TALITUSED
KONTAKTID
KALENDER
 


KOGUDUSE ÕPETAJA TERVITUS

JOHANNESE SÕNUMID

EELK

LÄÄNE PRAOSTKOND

SÕBRAD JA KOOSTÖÖPARTNERID

OIKUMEENILINE KOOSTÖÖ

KIRIK MEEDIAS

UUDISTE ARHIIV


 


UUDISED

JOHANNESE SÕNUMID - JUHTKIRI PALVETADES UKRAINA EEST PALVETAME KA EESTI EEST

Palvetades Ukraina eest palvetame ka Eesti eest

Mõni aeg tagasi tõdes üks leerikoolis osaleja leeritunnis, et teda üllatas, kui päevakajalistel teemadel jumalateenistusel räägitakse — isegi Ukrainat käsitleti.

On arusaadav, et inimesel, kel ei ole kokkupuudet kirikuga, ei saa olla täpset ettekujutust, millest kirikus räägitakse ja milline on kiriku õpetus. Nõukogude pärandist jäänud ettekujutus kirikust kui „kopituselõhnalisest ja vähekülastatavast, väikesearvulise toetajaskonnaga „kinnisest“ institutsioonist on paraku samuti visa kaduma. Väidet, et kirikute tegevus Eesti ühiskonnas tasapisi hääbub, kasutas oma usuvastases propagandas ka Nõukogude Liidu propagandamasin. Tegelikkus oli aga vastupidine – pöördelistel aegadel sai kirikutest üks peamisi teisitimõtlejate koondajaid. Ristikirik ei ole ei meil ega teistes postsovetlikes riikides hääbunud ja tegutseb edasi, sõltumata nõukogude propaganda ekslikuks osutunud prognoosidest ja sellest, milline on tänapäeva inimeste arusaam kiriku tegevusest ning rollist.

Kirik ei pea ilmtingimata olema alati ja kõigis küsimustes väga nähtav, kuid ta peab olema alati olemas nii nagu on pikki sajandeid olnud. Paljudes Eesti külades ja linnades kutsuvad kirikukellad pühapäevast pühapäeva, advendiajast igavikupühapäevani jumalateenistustele. On neid, kellele piisab selle heli korrapärasest kuulmisest ja teadmisest, et kirik on „seal kusagil“ olemas. See teadmine annab kindlus- ja turvatunnet. Tihtipeale kõneleb kirik inimesega ka sõnatult, aga ta kõneleb ka oma esindajate — meie igaühe — kaudu meie igapäevases elus.

Sageli arutletakse, kas ja kui palju peaks kirik ühiskondlikes protsessides osalema ning kui häälekas olema oma väärtuste kajastamisel ja nende eest seismisel. On neid, kes tahaksid kiriku seisukohtadest rohkem teada, aga ka neid, kellele need korda ei lähe. Kiriku seisukohtadest ja sellest, mis on kiriku ja selle liikmeile tähtis, kuuleme ennekõike jumalateenistustel. Selle üks osa — kirikupalve, kui koguduse ühine palve — võtab kokku kõik, mis on meile kristlastena  tähtis ja mis meile muret ning rõõmu valmistab.

Kirikupalves kannab kogudus Jumala ette kiriku ja kõik maailma asjad. Ristikirik on oma aegade algusest olnud üleilmne osaduskond, seetõttu on loomulik, et oma palvetes mõtleme ka meist kaugemal toimuvatele sündmustele ja kristlastele laias maailmas. Kirikupalvega täidab kogudus ka oma diakoonilist ülesannet, võttes osa maailma hädadest ja kandes hädasolijad kristlikus armastuses Jumala ette. Kirikupalve teemad võivad ulatuda meie jaoks hetkel väga kaugetest ja ebahuvitavatest teemadest kuni meid isiklikult vägagi puudutavate küsimusteni. Seetõttu on tähtis, et kirikupalvet lugedes palvetaksime kaasa ja täiendaksime ühist eestpalvet oma isiklike palvetega.

Kirikupalves muutuvad tähtsusetuks rahvused, vahemaad, poliitilised vaated ja sotsiaalne kuuluvus. See on meie kõigi ühine palve meie, koguduse, maa ja rahva, presidendi ja valitsuse, aga ka maailma teiste rahvaste ja riikide eest. Eestist Ukrainani, igapäevasest leivast igavikuni. Kirikupalve võtab kokku kõik inimelu tahud. Selles palves ristuvad vertikaalne (inimene ja Jumal) ja horisontaalne (inimene ja teised inimesed) tasand. Kirikupalve on ühtaegu ajaline ja igavikuline — nagu kirik oma olemuseltki. Head lugejad! Soovin, et  jumalateenistusel olles võtaksime aega süveneda sellel erinevatesse osadesse: pühakirja tekstidesse, jutlusesse, koraalidesse, palvetesse, armulaua müsteeriumisse. Üksnes nii on võimalik jumalateenistusest kui tervikust maksimaalselt osa saada.

Kahetsusväärselt paljude inimeste päevad kuluvad alalises ajanappuses ja kiirustamises. Palve on hea vahend tempot aeglustada — see aitab seada selgemaid sihte ja välja sõeluda, mis on tõepoolest väärtuslik.  Palve toob tröösti, rahu ja rõõmu. Kui suudame järjepidevalt palvetada enda, lähedaste ja teiste eest, oleme kristlastena teinud maailma heaks juba vähima, mis meie võimuses. Palvetades Ukraina eest palvetame ka Eesti ja meie endi julgeoleku ning turvalise elu eest.

 

Kristel Engman

EELK Lääne praostkonna vikaarõpetaja

/ilmunud juhtkirjana "Johannese Sõnumid" aprill 2014.

← kõik uudised   ↑ üles
   
EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus | Kooli 6, pk 51, 90501 Haapsalu | tel 473 7166, e-post: haapsalu@eelk.ee