AVALEHT
KOGUDUS
TEGEVUSED
TEGEVUSKOHAD
TALITUSED
KONTAKTID
KALENDER
 


KOGUDUSE ÕPETAJA TERVITUS

JOHANNESE SÕNUMID

EELK

LÄÄNE PRAOSTKOND

SÕBRAD JA KOOSTÖÖPARTNERID

OIKUMEENILINE KOOSTÖÖ

KIRIK MEEDIAS

UUDISTE ARHIIV


 


UUDISED

JOHANNESE SÕNUMID: JUHTKIRI "ÜHEST OSKUSEST"

Teoloog, orientalist, filosoof ja luuletaja Uku Masing on kord tabavalt täheldanud, et võõraga kokku puutudes taipab inimene aina selgemini, kes on tema ise. Küllap on igaüks, kes Eestis või mujal maailmas mõnda pühakotta sattudes, võõrapärast rituaali või pidustusi jälgides või mõne teise religiooni esindajaga kokku puutudes püüdnud appi võtta kogu oma religioonialast teadmistepagasit, et nähtavat või toimunut mõista või lahti seletada. Kui möödunud suvel ühe reisiseltskonnaga Gotlandi keskaegsete kirikutega tutvust käisime tegemas, tuli reisi jooksul korduvalt ette olukordi, kus üheskoos sai portaale, võidukaari, laemaalinguid, altarimaale või ristimiskive vaadates nuputatud, keda ja millist Piibli sündmust on keskaegsed meistrid püüdnud jäädvustada või mida üks või teine sümbol tähendab. Meil oli õnne, sest meil oli väga pädev reisijuht ja juhtumisi oli seltskonnas ka paar teoloogi. Ilma nendeta oleks kirikute külastamine jäänud märksa pinnapealsemaks. Kindlasti oleks jäänud saamata see sügav elamus, mis sai meile osaks just tänu sellele, et olime ühiste jõududega võimelised nähtut n.-ö lahti kodeerima ja sõnastama.

2013. aasta kevadel ja suvel korraldas Inimõiguste Instituut koostöös Turu-uuringute ASiga uuringu „Usuvabadus Eestis 2013“ (vt täpsemalt: http://www.eihr.ee), mille eesmärk oli välja selgitada usuvabaduse olukord Eestis ning usuvabaduse seosed teiste inimõigustega. Küsitluse tulemusi kommenteerides mainis Inimõiguste Instituudi nõukogu liige Mart Rannut, et tänapäeval on probleemiks kujunenud nn usuline kirjaoskamatus (AK, Postimees, 8.6.2013), mis ei ole aga mitte üksnes Eesti probleem, vaid üldisem häda.

Usulises kirjaoskamatuses nähakse põhilise probleemina teadmatust usust, selle avaldumisest ja väljendusvormidest ning oskamatusest seostada seda tänapäeva sotsikultuuriliste nähtustega. See on aga potentsiaalseks sallimatuse, rassismi ja ksenofoobia soodustajaks, mis võib kaasa tuua konflikte usulisel ja rahvuslikul pinnal. Eestlased on usualases kirjaoskuses vägagi tagasihoidlikul kohal, küll aga näitas eelmainitud uuring, et selle pärast tuntakse muret ning olukorda soovitakse (iseäranis kõrgharidusega inimeste hulgas) parandada.

Mitu aastat oleme koguduse leerikooli pidanud n.ö avatud tundide põhimõttel: igaüks, kes ristiusu alaseid teadmisi tahab mõnel konkreetsel leerikooli õppekavasse kuulval teemal täiendada, on oodatud tundidest osa võtma. Ehkki leeritöös keskendutakse peamiselt ristiusu ja iseäranis luterliku õpetuse tundmaõppimisele, olen alati tähtsaks pidanud seda, et vähemalt üks tund käsitleks ka teisi religioone. Seda selleks, et leerilastel tekiks laiem arusaam ääretult kirevast religioossest maastikust ja sellel toimuvast ning mõistest „püha“, mille avaldumisvormid võivad meid vahel üllatada. Minu n.ö leivatöös ei ole olnud harvad korrad, kui mõni kolleegidest on tulnud ristiusu või mõne teise religiooniga seotud teema kohta küsima. Kõige drastilisema näitena meenub küsimus jõulupühade eel, mil küsija uuris, et kui meil, luterlastel, on jõulud, kas siis ka katoliiklastel. Ei jäänud üle muud, kui noogutada. Samas olin jahmunud, kui madal võib olla usualane kirjaoskus haritud inimeste seas. Näiteid oleks tuua veel teisigi, mis kinnitavad, et usualase kirjaoskuse arendamisel on meie ühiskonnas veel palju ära teha. On rõõmustav, et probleemi olemust on hakatud mõistma. Seda kinnitab ka tõik, et eelkäsitletud küsitluse religiooniõpetuse vajalikkust koolides selgitav tulemus tundus ekspertidelegi üllatav – 68% vastanutest leidis, et ülevaade maailma usunditest peaks olema üldhariduse kooliprogrammis (vastu oli 25%). 54% vastanute hinnangul peaks kooliprogramm sisaldama ülevaadet olulisematest piiblilugudest.  

Ehkki viimase kümnekonna aasta küsitlused on eestlasi näidanud pigem usuleigetena, tuleb religiooni puudutavate küsitluste puhul silmas pidada, et tegemist on väga isikliku, aga ka emotsionaalse valdkonnaga, millele vastates inimesed võivad anda ka vastuolulisi vastuseid. Usk ei pruugi alati mahtuda numbritesse, diagrammidesse, „keskmistesse.“ Samas on usu mõju kõikehõlmav: mõjutades meie mõttemaailma, veendumusi, hoiakuid, käitumist, annab identiteedi ja kuuluvustunde. Usk ja usaldus kuuluvad inimese olemusse, ühendades meid üksteise ja Jumalaga ning avades ja avardades meie maailma. Ja ehkki religiooni omaksvõtt ei too üldjuhul otsest ja nähtavat kasu ega ole ka meie ellujäämiseks vajalik, on enamik maailma inimestest end siiski mõne religiooniga sidunud - suurem osa inimkonnast on ühel või teisel moel usklikud. Ei ole põhjust arvata, et meie, eestlased, teistest rahvustest märkimisväärselt erineksime.

2013. ja 2014. aasta on EELK-s kuulutatud usu-aastateks eesmärgiga uuendada meie koguduste, koguduse liikmete ja kirikuliste usuelu. Meie kodukogudusele annab hea võimaluse oma religioosse identiteedi tugevdamiseks ja juurte tundmaõppimiseks alanud aasta, mil möödub 490. aastat luterliku koguduse asutamisest Haapsalus. Sellele tähtpäevale on kavas ka koguse tegevuses tähelepanu pöörata.

2017. aastal möödub 500 aastat luterlikust reformatsioonist. Reformatsiooni käigus tõsteti usuelu keskmesse taas pühakiri, usk, Jumala arm ja Kristus. Eks ole meilgi põhjust hinnata oma usuelu nende valguses.

Kõik need sündmused, aga ennekõike vajadus ennast pidevalt vaimulikult arendada, võiksid olla piisavateks põhjusteks, et ka enda usualast kirjaoskust arendada ja täiendada: kui tunneme hästi oma (usku), on lihtsam aru saada ka teistest religioonidest, nende tõekspidamistest ja tavadest ning seeläbi suurendada mõistmist ja üksmeelt.

Kristel Engman
EELK Lääne praostkonna vikaarõpetaja

/Johaneese Sõnumid, jaanuar 2014. 

← kõik uudised   ↑ üles
   
EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus | Kooli 6, pk 51, 90501 Haapsalu | tel 473 7166, e-post: haapsalu@eelk.ee